Rahandusministeerium avaldas uuendatud riikliku riskihinnangu

Vabariigi Valitsuse rahapesu tõkestamise alane komisjon kinnitas 28. aprillil 2021 Eesti teise rahapesu ja terrorismi rahastamise alase siseriikliku riskihinnangu tulemused, mis puudutavad perioodi 2017-2019 ning selle erianalüüsi osa puudutab perioodi 2020-2021.
    • Jaga

2. juuni 2021

Kuivõrd riiklik riskihinnang on oluline komponent rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemist, siis Rahapesu Andmebüroo tuletab meelde, et kohustatud isikud peavad seda arvesse võtma ka oma riskide hindamisel. 

Eesti siseriiklik rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang koostatakse vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-le 11 ja selle eesmärgiks on:

  1. näha ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide, muude valdkonna ja sidusvaldkondade regulatsioonide ning järelevalveasutuste juhendite väljatöötamise ja muutmise vajadus;
  2. määrata sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid, mida vajaduse korral täpsustatakse;
  3. määrata sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väiksem ning kus on võimalik rakendada lihtsustatud hoolsusmeetmeid;
  4. anda juhiseid ministeeriumidele ning nende valitsemisala asutustele vahendite eraldamiseks ja prioriteetide seadmiseks rahapesuga võitlemisel ning terrorismi rahastamise tõkestamisel.

Riiklik riskihinnang on kättesaadav siit.