Kes on riskiklient?
Kõrgemat riski iseloomustvad asjaolud on välja toodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 37. Seadusest tulenevalt peavad teenusepakkujal olema välja töötatud oma klientide riskide hindamise meetodid ja suunised. Seega määratlevad teenusepakkujad ise riskikliendi.
Kes on aktiivne klient?
Aktiivse kliendi all peab RAB silmas klienti, kellega teenusepakkujal on kehtiv ärisuhe.
Mis on omavahel seotud tehingud?
Omavahel seotud tehinguid tehakse üldjuhul eesmärgiga, et iga üksiku tehingu summa jääks väiksemaks piirist, mille ületamisel peab kohustatud isik tuvastama tehingus osaleva isiku isikusamasuse ja/või teavitama tehingust Rahapesu Andmebürood. Sellist tegevust tuntakse smurfinguna.
Praktikas kasutatakse sellistel juhtudel sageli ajalist intervalli (st tehakse tehinguid pikemate ajaliste vahedega), erinevaid kohti (näiteks erinevaid valuutavahetusi, pankasid vms) või erinevaid inimesi, et varjata tehingute seotust. Praktikas on tehingute omavahelise seotuse väljaselgitamine keeruline. Sestap on oluline piisav väljaõpe selliste seoste äratundmiseks ning kahtluse tekkimisel koheseks ettevõtte RABi kontaktisiku teavitamiseks.
Kas valuutavahetusteenuse pakkumisel tuleb isikusamasus tuvastada iga tehingu puhul?
Valuutavahetusteenuse osutajad liigitatakse RahaPTS § 6 lg 2 p 1 kohaselt finantseerimisasutusteks. RahaPTS § 25 sätestab erisuse finantseerimisasutuse poolt kohaldatavatele hoolsusmeetmetele, mille kohaselt finantseerimisasutus ei tohi osutada teenuseid, mida on võimalik kasutada ilma tehingus osalevat isikut tuvastamata ja esitatud teavet kontrollimata. Seega ei kehti enam valuutavahetusteenuse osutajatele isikusamasuse tuvastamise piirmäära erisus (nn vanas seaduses 6400 EUR) ning tuvastada tuleb iga isik, kellele teenust osutatakse.
Mida arvestada kõrge riskiga riikide puhul?
Nii ärisuhte loomisel kui ka seire käigus tuleks kontrollida, kas klient on pärit suure riskiga kolmandast riigist või RahaPTS § 37 lõikes 4 nimetatud riigist või territooriumilt või tal on nimetatud riigi kodakondsus või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on nimetatud riigis või territooriumil.
Teavet suure riskiga kolmandate riikide kohta annab näiteks:
- Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/1675 (lähtuda tuleks kõige uuemast kehtestatud versioonist);
- otsing, mis koondab infot FATFi soovituste rakendamisest eri riikides;
- kõrgema terrorismi rahastamise riskiga riikide nimekiri.
Kui kohustatud isik puutub oma majandus- või kutsetegevuses tehtava tehingu või ametitoimingus osaleva isiku, ametiteenust kasutava isiku või kliendi kaudu kokku suure riskiga kolmanda riigiga, kohaldab ta järgmisi hoolsusmeetmeid (RahaPTS § 39):
- hangib lisateavet kliendi ja tema tegeliku kasusaaja kohta;
- hangib lisateavet ärisuhte planeeritava sisu kohta;
- hangib teavet kliendi ja tema tegeliku kasusaaja rahaliste vahendite ning rikkuse päritolu kohta;
- hangib teavet planeeritud või teostatud tehingute põhjuste kohta;
- saab loa kõrgemalt juhtkonnalt ärisuhte loomiseks või selle jätkamiseks;
- tõhustab ärisuhte seiret suurendades kohaldatavate kontrollimeetmete arvu ja tihedust ning valib tehingute näitajad, mida täiendavalt kontrollitakse.
Kuidas mõista RahaPTS § 49 lg 3 ehk millal tekib kohustus teavitada RABi 32 000 eurot ületavast sularahatehingust?
Seaduse kohaselt teatab kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, Rahapesu Andmebüroole igast tehingust, kus rahaline kohustus üle 32 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest, kas tehing tehakse ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul. Krediidiasutus teatab Rahapesu Andmebüroole igast valuutavahetuse tehingust sularahas summas üle 32 000 euro, kui krediidiasutusel ei ole tehingus osaleva isikuga ärisuhet. See tähendab, et Rahapesu Andmebürood tuleb tehingust teavitada, kui sularahasumma rahalise kohustuse täitmisel ühe lepingu raames ühe kliendiga ületab piirsumma. Teates tuleb märkida kindlasti kliendi ja tema esindaja andmed.
Kuidas hinnata olukorda, kus volitatud isik avab pangas ettevõttele konto ja pangakaardid (sh instrumendid internetipanga teenuste kasutamiseks) ning mõne aja pärast loobub allkirjaõigusest pangas, olles olnud ainus allkirjaõiguslik isik?
Äriseadustiku § 187 järgi vastutab juhatuse liige täielikult ettevõtte tegevuse eest perioodil, mil ta oli ettevõtte juhatuse liige. Kirjeldatud juhul on pärast isiku poolt allkirjaõigusest loobumist kliendi puhul hoolsuskohustused täitmata ning pangal tuleb kontol toimuvad tehingud peatada, kuni panka tuleb õigustatud isik, kelle suhtes tuleb rakendada tugevdatud hoolsusmeetmeid. Pärast allkirjaõigusest loobumist sellisel moel tuleb pangal teavitada kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood.
Mulle tehti ettepanek vormistada enda nimele ettevõte, avada pangakonto koos internetipangas tehingu tegemise võimalusega, võtta internetipanga atribuudid / ja pangakaardid / ning anda need isikule, kes selle ettepaneku tegi. Vastutasuks lubati mulle teatud rahasummat. Kas see on seaduslik raha teenimise võimalus? Millised riskid sellega kaasnevad?
Selline käitumine ei ole seaduslik ning rikub pangakonto avamise ja kasutamise lepingutingimusi. Kontomanik vastutab kontol toimuva eest. Kui te annate konto kasutamise õiguse teisele isikule, siis kaotate enda nimele kuuluva konto üle kontrolli. Juhul, kui kontot kasutatakse mõne kuriteo toimepanemiseks, olete rahapesule või mõnele muule kuriteole kaasaaitaja rollis.
Kust saab vaadata, kas ettevõttel on tegutsemiseks tegevusluba?
Tegevuslube saab otsida majandustegevuse registrist (MTR): https://mtr.ttja.ee/tegevusluba?m=97. Registripidaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
Kuidas ma tean, millal minu tegevus ja ettevõte vajab tegevusluba?
Enne tegevusloa taotluse esitamist tasub ettevõtjal pöörduda pädeva õigusbüroo poole, kes teostab selleks õigusliku analüüsi. Kahtluse korral võib ettevõtja edastada õigusliku analüüsi tulemused RABile hinnangu andmiseks, kas tegevusluba on vaja. Õigusliku analüüsi tegemine ei kuulu RABi ülesannete hulka (RahaPTS § 54).
Kas dokumendid peab RABile esitama eesti keeles?
Jah, dokumendid peavad olema eesti keeles (HMS § 20 lg 1).
Kui vahetatakse juhatuse liiget ja muutmise avaldus on majandustegevuse registris esitatud, kas saab ka äriregistris esindajat vahetada varem kui 30 päeva pärast?
Kui muutmise avaldus on esitatud, peab RAB hindama isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele, seega enne äriregistris muudatusi teha ei tohiks.
Mis on off-site järelevalve?
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eesmärk on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamine kätkeb endas väga suuri riske kogu ühiskonnale, pandi seadusega kohustatud isikutele teatud hoolsuskohustused oma klientide tundmiseks ja kahtlastest tehingutest Rahapesu Andmebüroole teatamiseks.
Seaduse täitmist tuleb ka kontrollida, mida saab teha näiteks off-site järelevalve ehk kaugkontrolli käigus. Alates 2004. aastast kuulub Rahapesu Andmebüroo ülesannete hulka järelevalve teostamine seaduses loetletud kohustatud subjektide üle. Järelevalvet teostatakse riskipõhiselt, kontrollides rohkem neid ärisektoreid, kus ohud on suuremad. Selleks teostatakse nii kaug- kui ka kohapealseid kontrolle. Järelevalve eesmärgiks on tagada, et kõik kohustatuid isikud seadust täidaksid.
Kas ettekirjutuse vastust on võimalik edastada krüpteeritult?
Jah. Andmete krüpteerimiseks vajaliku info saamiseks palume kirjutada Rahapesu Andmebüroo e-posti aadressile [email protected].
Kas tegutseva ettevõtte puhul tuleb esitada karistusregistri tõend uuesti?
Kui muudatusi RahaPTS § 72 lg 1 p 1 nimetatud isikute osas ei ole toimunud, ei ole kohustust esitada uuesti karistusregistri tõendit. Samas on RABil tegevusloa muutmise taotluse menetlemise käigus õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis on vajalikud taotluse lahendamiseks ning see võib hõlmata vajadust esitada uuesti ka karistusregistri tõend. Karistusregistri tõendi esitamisel ei tohi väljastamisest olla möödunud rohkem kui kolm kuud.
Soovin tegutseda väikefondi valitsejana ja taotleda Rahapesu Andmebüroolt finantseerimisasutuse tegevusluba. Millal pean alustama Finantsinspektsiooni poolse registreeringu saamiseks protsessiga Finantsinspektsioonis?
Soovitame esmalt saada Finantsinspektsioonilt väikefondi valitseja registreering ning seejärel taotleda tegevusluba RABilt. Ainuüksi RABi tegevusloaga, aga ilma Finantsinspektsiooni registreeringuta ei või ettevõte tegevusloa alusel pakutavaid teenuseid pakkuda.
Virtuaalvääringu teenus
Virtuaalvääringu teenusepakkuja äriplaan
Kas tegevusloa muutmise taotlusega tuleb esitada uuesti äriplaan ka juhul, kui varem esitatud äriplaani pole muudetud?
Äriplaani esitamise kohustus on RahaPTSi kohaselt kõigil virtuaalvääringu teenuse pakkujatel, ka juba tegutsevatel ettevõtetel. Äriplaani nõuetele vastavust hindab RAB vastavalt RahaPTS § 701. Kui äriplaan on koostatud juba aastaid tagasi, peaks mõtlema selle uuendamise peale.
Millises vormis peavad olema äriplaan, IT-süsteemide kirjeldused, finantsandmed jne?
Konkreetset vormi ette nähtud ei ole, kuid on oluline, et dokumentide sisu peegeldaks ettevõtte reaalset äritegevust ja teenuseid.
Kas IT-süsteeme kirjeldav dokument võib olla äriplaanis kajastatud?
IT-süsteemide kirjeldus võib sisalduda äriplaanis. Tähtis on, et IT-süsteemide kirjeldus vastaks RahaPTS § 70 lg 32 p 5 sätestatud nõuetele.
Virtuaalvääringu teenusepakkuja kontaktisik
Kas ainuomanik saab olla ka RABi kontaktisikuks?
Arvestama peab, et ei tekiks huvide konflikti, kuid praktikas on see pea võimatu.
Kas ühel virtuaalvääringu teenusepakkujal võib olla kaks kontaktisikut?
Ühel virtuaalvääringu teenuse pakkujal võib olla ka kaks kontaktisikut. Sellisel juhul peavad mõlemad kontaktisikud vastama RahaPTS § 17 sätestatule. Vastutuse jagamine isikute vahel on ettevõtte enda sisemine otsus.
Virtuaalvääringu teenusepakkuja audiitorkontroll
Kas siseaudiitor peab olema atesteeritud?
Jah. Nõuded vandeaudiitori tegevuse osas on reguleeritud audiitortegevuse seaduse § 39 jj.
Millised nõuded on siseaudiitorile?
Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid (RahaPTS § 724 lg 2). Audiitortegevuse seaduse § 5 kohaselt on atesteeritud siseaudiitor isik, kes on sooritanud kutseeksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele on valdkonna eest vastutava ministri otsusega antud siseaudiitori kutse. Siseaudiitor võib olla ka välismaalane või tegutseda mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid ta peab vastama RahaPTS § 724 sätestatule.
Kas audiitori nõusolek on piisav või peab esitama lepingu?
Muutmise taotluse esitamise hetkeks peaks ettevõtja olema leidnud audiitori. Kui lepingu sõlmimine viibib, peab teenusepakkuja olema valmis esitama RABile täiendavaid dokumente selle kohta, et ta on enda poolt teinud kõik oleneva, et leida audiitor.
Kas väline audiitor peab olema Eestis registreeritud ettevõte või võib audiitor olla ka väljastpoolt?
Eestis audiitorteenuse osutamise õigusega seonduv regulatsioon on toodud audiitortegevuse seaduses § 81 jj. Ettevõte võib olla registreeritud ka mujal, kuid Eestis teenuse pakkumiseks peab olema tegevusluba ning ettevõtte nimel tohib Eestis audiitorteenust osutada üksnes vandeaudiitor, kellele on Eestis antud kutse vastavalt §-le 28 või kelle kutset on tunnustatud vastavalt §-le 30.
Virtuaalvääringu teenusepakkuja omakapital ja omavahendid
Mis on ettevõtte omavahendid?
Põhiomavahendid on ettevõtte aktsiakapital, ülekurss, jaotamata kasum ja omakapitali reservid. Tegevust alustava ettevõtte teenusepakkuja puhul peavad omavahendid tegevusluba taotledes ületama miinimumnõuet selliselt, et oleks võimalik kanda tegevuse alustamise perioodil kantavaid kahjumeid ja täita omavahendite nõuet igal hetkel pärast tegevusloa väljastamist. Esialgne omavahendite puhver peaks katma äriplaani teostamise riskid nt viivitus tegevuse alustamisega, aeglasem kliendibaasi kasv või prognoositust kõrgemad halduskulud.
Kas tegevusloa muutmisel võib osakapitali suurendada mitterahaliselt?
Jah. Rahaline sissemakse on nõutud siis, kui taotletakse uut tegevusluba.
Kui osakapital on juba muutunud ehk kantud äriregistrisse, kas siis tuleb ka esitada panga tõend sissemakse kohta?
Taotlejal tuleb esitada dokumendid varade ja aktsia- või osakapitali suuruse kohta ning sissemakset tõendavad dokumendid (RahaPTS § 70 lg 32 p 1)
Kui suur peab olema taotleja osakapital, kui pakutake nii rahakotiteenust kui ka ülekandeteenust?
Sellisel juhul peab osakapitali suurus olema 250 000 eurot (RahaPTS § 721 lg 1 p 2).
Kas sissemakstud osakapitali saab tegevuseks kasutada või see raha peab olema vastavas summas pangakontol (nö külmutatud)?
Sissemakstud osakapitali ei ole keelatud tegevuseks kasutada.
Kui osakapital suurendatakse jaotamata kasumi arvelt ja on juba kantud äriregistrisse, siis kuidas esitada sissemakset tõendavat dokumenti?
Lisaks äriregistris olevatele dokumentidele saab esitada ka raamatupidamislikke dokumente, mis kinnitavad jaotamata kasumi kasutamist osakapitali suurendamiseks. Igale menetlusele lähenetakse kaasuse põhiselt ning vajadusel annab menetleja turuosalisele teada, kui soovitakse täiendavaid dokumente.
Kas piisab äriregistri päringu väljatoomisest taotluses, kui sealt väljendub osakapitali olemasolu?
Iga menetluse puhul lähenetakse kaasuse põhiselt ning vajadusel menetleja annab teada, kui soovib mingeid konkreetseid täiendavaid dokumente.
Kui klient teeb oma rahakotist iseseisvalt ülekande, kas siis on ettevõttel vajalik 250 000 euro suurune osakapital?
Hindamisel, kas tegemist on rahakotiteenuse või ka ülekandeteenuse pakkumisega, on oluline arvestada ettevõtte rolli. Teenus, mis seisneb virtuaalvääringuga seotud korralduste vastuvõtmises, täitmises ja edastamises kolmandate isikute nimel, mille raames virtuaalvääringu teenuse osutaja teeb füüsilise või juriidilise isiku nimel tehingu, mille raames liigub virtuaalvääring ühest virtuaalvääringu rahakotist või ühelt kontolt teisele, on ülekandeteenus. Ülekandeteenus hõlmab kõiki teenuseid, mis võimaldavad teenust kasutaval isikul anda teistele isikutele üle omandit, valdust, kontrolli virtuaalvääringu üle muul viisil või võimalust saada virtuaalvääringust kasu. Ülekandeteenusega on hõlmatud ka kõik tehingud, mis toimuvad samale isikule kuuluvate rahakottide või kontode vahel, sõltumata sellest, kas tehinguga on seotud üks või mitu virtuaalvääringu teenuse pakkujat.
Kas nõutavate omavahendite suurust virtuaalvääringu ülekandeteenust osutavale ettevõttele (RahaPTS § 722 lg 6-7) arvutatakse vastavalt eelneva kalendriaasta tehingumahtudele või eelneva 12 jooksva kuu tehingumahtudele? Ja kas see arvutatakse ümber iga kalendriaasta alguses (vastavalt eelneva kalendriaasta mahtudele) või iga kuu alguses (vastavalt eelneva 12 jooksva kuu tehingumahtudele).
Vastavalt RahaPTSi seletuskirjas toodule, on mõeldud eelneva kalendriaasta tehingumahtusid: teenuse pakkumisel tehtud tehingute mahu meetod baseerub virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt ülekande või vahetamise teenuse pakkumise raames eelneva tegevusaasta jooksul teostatud vahetamise või ülekande tehingute kogusumma arvutamisel, mis tuleks esmalt jagada kaheteistkümnega ehk arvutada välja eelmise aasta kuude käivete aritmeetiline keskmine.
Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja on tegutsenud vähem kui 12 kuud, tuleb asjakohase näitaja saamiseks jagada eelneva aasta jooksul tehtud ülekandmise ja vahetamise tehingute mahu summa eelneval aastal tegutsetud kuude arvuga.
Mis on virtuaalvääringu rahakoti käive?
Virtuaalvääringu rahakoti käibe all peab RAB silmas rahakotti läbinud vääringut.
Mis on teenusepakkuja siseselt tehtud tehingud?
Teenusepakkuja siseselt teostatud tehingute all peab RAB silmas tehinguid virtuaalvääringu või fiat-rahaga, mis on teenusepakkuja enda või teenusepakkuja klientide kontode vahel. See tähendab, et vääring ei liigu konkreetse teenusepakkuja platvormilt välja.
Mis on rahvusvaheline sanktsioon?
Rahvusvaheline sanktsioon on meetmete kogum, mille kehtestab Euroopa Liit (EL), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), muu rahvusvaheline organisatsioon, Eesti Vabariigi Valitsus või mõni riik. Tegemist on mittesõjalise meetmega, mis rakendatakse eesmärgiga säilitada või taastada rahu, hoida ära konflikte, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut ja demokraatiat ning järgida õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust.
Meetmed on..
- mittemajanduslikud, näiteks sissesõidupiirang, koostöö peatamine jmt;
- majanduslikud, mis jagunevad omakorda:
- kaubandussanktsioonideks, mis on üldised või spetsiifilised ning võivad hõlmata ekspordi- ja/või impordikeeldu (võidakse kohaldada konkreetsete kaupade suhtes, nagu nafta, puit või teemandid, samuti relvaembargo), investeeringute, maksete ja kapitali liikumise keelustamist või tariifsete soodustuste tühistamist.
- finantssanktsioonideks, mida kohaldatakse üldjuhul sihtmeetmetena eesmärgiga mõjutada konkreetsete isikute, rühmituste või üksuste poliitikat või käitumist. Siia kuuluvad näiteks rahaliste vahendite või majanduslike ressursside külmutamine, ülekannete keelustamine, ekspordikrediidi või investeeringute piirangud.
Vaata ka: rahvusvahelise sanktsiooni seadus
Mida tähendab rahvusvaheline finantssanktsioon?
See on rahvusvaheline sanktsioon, millega täielikult või osaliselt tõkestatakse rahvusvahelise finantssanktsiooni subjektil rahaliste vahendite ja majandusressursside kasutamine, käsutamine või nende andmine tema valdusesse. Finantssanktsiooni defineerides on silmas peetud just sihipäraseid sanktsioone. Sellised sanktsioonid hõlmavad nii kohustust külmutada sihtisikute ja -üksuste rahalised vahendid ja majandusressursid kui ka keelata nimetatud isikutel ja üksustel otseselt või kaudselt rahalistele vahenditele või majanduslikele ressurssidele juurde pääseda või neist kasu saada.
Vaata ka: Rahapesu Andmebüroo rahvusvahelise finantssanktsiooni leht
Kust leida kehtivat infot sanktsioonide kohta?
Oluline on silmas pidada, et sanktsioonid võivad muutuda igal hetkel. Olenevalt olukorrast võidakse sanktsiooni kehtestada, muuta ja eemaldada mitu korda päevas.
Kehtivaid piiranguid soovitame jälgida:
• Euroopa Liidus kehtestatud sanktsioonide puhul EU Sanctions Map portaalist
• Eestis on viivitamatuks kohaldamiseks kohustuslikud ka ÜRO sanktsioonid, mille leiab siit
• Rahvusvahelised finantssanktsioonid on avaldatud ka Välisministeeriumi kodulehel.
• Välisministeeriumi kodulehel on ka teiste sanktsiooniliikide kohta infot
• Euroopa Komisjoni sanktsioonide rikkumistest teavitamise (nn vilepuhujate) veebiplatvorm, mille kaudu saab anonüümselt teavitada varasematest, praegustest või kavandatavatest Euroopa Liidu sanktsioonide rikkumistest. Oluline on meeles pidada, et sanktsiooni rikkumisest peab teavitama ka Eesti pädevaid asutusi nagu iga kuriteo puhul.
Mida teha, kui kahtlen finantssanktsiooni meetme kohaldamises?
Juhul, kui on kahtlus, kas tegemist on finantssanktsiooni subjektiga või kas tehtav või kavandatav tehing rikub sanktsiooni, tuleb koguda täiendavat informatsiooni. Finantssanktsioonide kohaldamisel on abiks
- Rahapesu Andmebüroo juhend
- ELi tõlgendused ja KKK
- Euroopa Ülemkogu lehekülg
Vajadusel saab selgitustaotlusega pöörduda Rahapesu Andmebüroo poole aadressil: [email protected]
Oluline on märkida, et finantssanktsiooni kohaldavad ennekõike juriidilised ja füüsilised isikud.
Mida teha, kui olen finantssanktsiooni kohaldanud?
Peale finantssanktsiooni kohaldamist tuleb edastada Rahapesu Andmebüroole selle kohta teade. Seda tuleb teha infosüsteemis siin.
Seejärel Rahapesu Andmebüroo kontrollib kohaldatud meetme õiguspärasust.
Millised asutused Eestis tegelevad rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega?
Rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist koordineerib Välisministeerium.
Pädevad asutused on muu hulgas:
1) sissesõidukeelu korral Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala asutus;
2) viibimise, elamise ja töötamise piirangute korral Politsei- ja Piirivalveamet;
3) finantssanktsiooni korral Rahapesu Andmebüroo;
4) kauba sisse- ja väljaveo keelu korral Maksu- ja Tolliamet;
5) muu keelu, kui finants- ja kaubaga seotud teenuse osutamise korral, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Kas ma pean midagi teadma rahvusvahelise finantssanktsiooni kohta täpsemalt või kontrollib pank minu eest kõik vajaliku ise ära?
Rahvusvahelisi sanktsioone peavad rakendama kõik Eesti territooriumil ja õigusruumis tegutsevad isikud (nii füüsilised kui ka juriidilised isikud) vastava sanktsioone rakendava õigusakti jõustumisel. ELi kehtestatud sanktsioonide osas laieneb kohustus kogu ELi territooriumile ja õigusruumile. Kuigi pank jälgib oma tegevuses, et täidetaks rahvusvahelise finantssanktsiooni nõudeid, on siiski iga isiku enda kohustus tagada, et ta ei rikuks seatud piiranguid.
Rahapesu Andmebüroole tuleb esitada teade Eestile siduva rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamisel, rikkumise kahtlusel või finantssanktsioonist kõrvalehoidmisel ning riigihanke piirangu kohaldamisel või kohaldamise kahtlusel. Sanktsiooninimekirjadesse kantud isikute osas informeerib Välisministeerium.
Kas isegi ravimite või toidu ostmiseks ei tohi anda raha, kui isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni nimekirjas?
Enamus kehtestatud rahvusvahelisi finantssanktsiooni piiranguid näeb ette võimaluse teatud tingimustel erandi taotlemiseks. Erandite taotlemise tingimused tulenevad sanktsiooni kehtestavast õigusaktist. Erandi taotlemiseks tuleb pöörduda Rahapesu Andmebüroo poole kirjalikult e-posti aadressil [email protected]. Oluline on, et erandi taotlemisel esitatakse kõik asjakohased selgitused ja dokumendid.
Mida tähendavad majandusressursid, majandusressursside külmutamine, rahaliste vahendite külmutamine, rahalised vahendid?
- Majandusressursid on enamasti igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;
- majandusressursside külmutamine tähendab toiminguid, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;
- rahaliste vahendite külmutamine tähendab toiminguid, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile ja tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, laadis, otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;
- rahalised vahendid on igasugused finantsvarad ja tulud, sealhulgas, aga mitte ainult:
- sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseviisid;
- hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused;
- avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, ostutähed, võlaväärtpaberid ja tuletislepingud;
- intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu;
- krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused;
- akreditiivid, veokirjad, ostukirjad;
- fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid.
Kas ma tohin jätkata teenuse osutamist isikule või üksusele, kelle vahendid ja ressursid tuleb külmutada või on keeld neid kättesaadavaks teha?
Enamasti on igasugune teenuste osutamine ka vahendite või ressursside kättesaadavaks tegemine. Seega on see keelatud tegevus, kui Rahapesu Andmebüroo ei ole andnud selleks erandina luba.
Kas Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega kehtestatud piiravate meetmete nimekirja kantud isikute puhul tuleb külmutada ka kaudsete osaluste või muul moel nende kontrolli all olevate ettevõtete varad Euroopas, kaasa arvatud Eestis?
Lähtuda tuleb konkreetsest õigusaktist, millega isik sanktsiooninimekirja arvati. Õigusaktis on täpselt kirjas, mis on piirangud, keelud ja kohustused.
ELi nõukogu määruse kohaselt seoses agressiooniga Ukrainas kohaldatakse sanktsiooni subjektidele sissesõidupiirangut ning rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise kohustust ja kättesaadavaks tegemise keeldu. Ka kaudsetele osalustele või muul moel kontrolli all olevatele ettevõtete varadele kohaldatakse samu meetmeid, kui see vastab õigusaktis toodud reeglitele. Reegel on, et samu meetmeid kohaldatakse, kui sanktsioneeritud isiku osalus on 50% või enam või ta kontrollib ettevõtet. Kui osalus on väiksem, külmutatakse isiku osa.
Omandis või kontrolli all olemist tuleb hinnata vastavalt ELi juhise punktidele 63-68.
Antud kriteeriumid tulenevad ELi Nõukogu määrusest nr 2580/2001.
Finantssanktsioonide kohaldamisel on abiks ka Rahapesu Andmebüroo juhend.
Viimati uuendatud 03.03.2025
